Emadepäev on ideaalne hetk, kus lapsed saavad isaga koos köögis emale rõõmu valmistada. Ühiselt kokkamine on tore tegevus, kuid et see oleks ka turvaline, peab jälgima mõningaid ohutusreegleid ning andma lastele nende vanusele sobivaid ülesandeid.
Vanusele vastavad tegevused
Eelkooliealised (kuni 5 a) võivad kaasa lüüa taina või salati segamisel, salatilehtede väiksemaks rebimisel, puu- ja köögiviljade loputamisel külma vee all ning küpsisevormidega taignast kujundite lõikamisel. Nad ei tohiks aga kokku puutuda teravate tööriistade ega seadmetega, millel on küttekehad. Ka kõige lihtsamad ülesanded teevad emale rõõmu ja annavad lapsele väärtuslikku kogemust.
Nooremad koolilapsed (6–8 a) saavad aidata mõõta koostisosi ning osaleda munade kaussi löömises. Nad võivad ettevaatlikult lõigata pehmeid toite, nagu banaane või keedetud kartuleid, kasutades selleks nürimat või plastikust nuga. Mikseri või blenderi kasutamisel peaks isa olema alati kõrval. Eriti oluline on isa kohalolek siis, kui köögitoimingud toimuvad pliidi või ahju läheduses.
Vanemad lapsed (9–12 a) võivad juba õppida isa juhendamisel noa ohutut käsitlemist ning hakkida ja viilutada õige tehnika abil köögivilju. Nad võivad kasutada väiksemaid kodumasinaid (nt mikser, köögikombain, röster) ning õppida pliidi ja ahju kasutamist täiskasvanu otsese järelvalve all. Lisaks on oluline, et nad õpiksid toiduhügieeni põhitõdesid – näiteks seda, et pärast toore liha käsitsemist tuleb käed hoolikalt pesta vältimaks ristsaastumist. Samuti tuleb tööpinnad kohe pärast kasutamist puhastada, et emadepäev oleks ka hügieeniline.
Teismelised (13+ a) saavad iseseisvamalt hakkama pea kõigi köögitoimingutega, alates retsepti lugemisest kuni terve eine valmistamiseni. Esmalt peaks isa olema alati läheduses ning jälgima, kas laps järgib kõiki ohutusreegleid. Kui noor kokk näitab piisavat osavust, võib talle lubada rohkem iseseisvust, kuid täiskasvanu peab olema alati kättesaadav.
Isa pidev kohalolek ja juhendamine
Köögis on kõige olulisem isa pidev ja tähelepanelik järelevalve. Väiksemaid lapsi ei tohi mitte hetkekski üksi jätta pliidi ega ahju juurde, sest isegi lühiajaline tähelepanu hajumine võib lõppeda õnnetusega. Ka vanemad lapsed vajavad aeg-ajalt ohutusreeglite meeldetuletamist ja täiskasvanu kohalolekut, eriti kui tegeldakse kuumade pindade või teravate esemete kasutamisega.
Selgeks tehtud köögireeglid
Juba enne köögitoimingutega alustamist peaks isa lastele selgeks tegema, millised reeglid köögis kehtivad. Näiteks ei tohi lapsed lülitada pliiti või ahju sisse ilma täiskasvanu loata ning teravat nuga tohib kasutada ainult isa juuresolekul. Samuti tuleb ühiselt kokku leppida, et köögis ollakse rahulikud ja keskendutakse vaid toiduvalmistamisele – mängimine ja jooksmine ei kuulu kööki.
Pliidi ja ahju ohutu kasutamine
Keetmisel ja praadimisel tuleks võimalusel kasutada pliidi tagumisi kuumutusplaate, et väiksemad lapsed ei ulatuks potte ja panne puudutama. Kõikide nõude käepidemed tuleb keerata pliidi sisemuse poole, vältimaks nende kogemata ümberlükkamist. Ahju kasutades peab alati kandma pajakindaid ning last tuleks õpetada seisma ahjuust avades veidi kõrvale, et kaitsta end kuuma õhu või aurupahvaku eest.
Elektriseadmete ohutus
Elektriseadmed, nagu mikserid ja blenderid, asetatakse tööpinnale nii, et nende juhtmed ei ripuks alla ega jääks laste ulatusse. Lapsed peavad teadma, et selliseid seadmeid ei tohi kasutada märgade kätega ning pistikut ei tohi kunagi eemaldada juhtmest sikutades. Mikserit ja blenderit kasutatakse ainult täiskasvanu järelvalve all. Enne sisselülitamist kontrollib täiskasvanu, et visplid või lõiketerad on õigesti kinnitatud, kauss on kindlalt paigas ja lüliti on väljas. Seadet kasutatakse vaid kuival ja stabiilsel pinnal. Töö ajal ei tohi panna käsi kaussi ega proovida lisada koostisosi ilma masinat välja lülitamata.
Ohutu töötamine noaga
Enne kui lapsed saavad noa kätte, peab isa neile näitama õiget lõiketehnikat. Lõikamisel tuleb alati kasutada lõikelauda ning hoida teise käe sõrmed toiduaine kõrval, sõrmeotsad kergelt kumerdatult allapoole, et vältida vigastusi (nn “kassi küünise” asend). Algajatele sobivad pehmed toiduained ja nürid või spetsiaalsed laste plastmassnoad. Teravaid kööginugasid tohivad lapsed kasutada vaid isa juuresolekul ja tema otsese juhendamise all.
Kui juhtub õnnetus: esmaabi
Kui köögis juhtub õnnetus, peab isa reageerima kiiresti ja samal ajal säilitama rahu. Põletuse korral tuleb kahjustatud kohta koheselt jahutada jaheda jooksva vee all vähemalt 10 minuti jooksul. Lõikehaava korral tuleks haav esmalt puhastada külma vee all, vajadusel kasutada desinfitseerivat vahendit ning seejärel katta puhta plaastri või sidemega. Tugeva verejooksu või ulatusliku vigastuse korral tuleb viivitamatult kutsuda arstiabi helistades numbril 112.
Mida laps köögis kunagi üksi ei tee
Väikesed lapsed ei tohi kunagi kasutada pliiti, ahju ega teravaid tööriistu ilma täiskasvanu loata ja juuresolekuta. Samuti on neile keelatud üksinda kuumade vedelike käsitsemine ning raskete või kohmakate kööginõude tõstmine. Kõik köögiseadmete hooldus- ja parandustööd kuuluvad täiskasvanu, eelistatult isa, vastutusalasse. Kui laps pole kindel, kas ta tohib mõnda toimingut teha, peab ta alati enne alustamist küsima täiskasvanult luba või juhiseid.
Kui neid juhiseid järgida, saab emadepäeva üllatusest köögis rõõmus, õpetlik ja turvaline ettevõtmine, mis toob rõõmu kogu perele.
Allikad: StuudiKöök, CACFP (nimekiri vanusele vastavatest tegevustest), Eesti Punane Rist
